Innovatsiooniklaster

MTÜ Liivimaa Lihaveis innovatsiooniklaster 2017-2023

Innovaatilised lahendused rohumaa veisekasvatuse keskkondliku ja majandusliku jätkusuutlikuse tagamiseks.

Liivimaa Lihaveise eesmärgiks on koostöös teadusasutustega leida viise ja võimalusi mahe rohumaaveise ja -lambaliha tootmise jätkusuutlikuse ja efektiivsuse tõstmiseks. Projekti elluviija on MTÜ Liivimaa Lihaveis

 

Tegevused viiakse ellu Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alameetme „Innovatsiooniklaster” raames, toetab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD). Eraldatud toetus MTÜ Liivimaa Lihaveisele 775 950 eurot.

 

 

Kuula PODCASTE!

Eesti tingimustesse sobiv karjatamismeetod.  Airi Külvet ja Olivier De Schaetzen

 

Looma- ja loodussõbralikud lahendused putukate häiringute vähendamiseks veiseliha karjades.

Intervjuu Heli Kirik ja Olavi Kurina

Mullaviljakus ja tähtsus. Intervjuu NEIL KINSEY-ga

Innovatsioonitegevused

1. Kõrge lihasesisese rasvasusega mahe lihaveiste nuumamiseks sobiliku kõrgväärtusliku rohusaagiga kontsept-püsirohumaa loomine.
Lähtudes kohalikest tingimustest töötati välja kõrge toiteväärtuse, produktiivsuse, fütomassi ja tasakaalustatud mineraalelementide jaotusega kontsept-püsirohumaa (seemnesegud ja rajamise/hooldamise metoodika), mille rohutaimede botaaniline koosseis on sobilik tootmistsükli viimases faasis kõrge lihasesisese rasvasusega veiste nuumamiseks.

Innovatsioonitegevuse alaeesmärgid:

  •  Identifitseeritakse Eesti tingimustesse kõige paremini sobivad suure toiteväärtusega sügavajuurelised heinataimed ja liblikõielised püsirohumaade rajamiseks ning töötatakse välja uuenduslikud püsirohumaa seemnesegud (seemnest külvatavad). Seemnesegude loomisel võetakse arvesse nende kättesaadavus ja hind. Seemnesegud peavad olema sobilikud mahetootmises kasutamiseks st produktiivsed ilma sünteetilise väetiseta. Seemnesegude väljatöötamiseks kohtspetsiifiliste katsepõldude valimisse võetakse erinevate mullatüüpidega püsirohumaad.

Tulemus: Loodi seemnesegud koostöös teadusparner ETKI – ga ja uuriti  katsefarmide rohumaade muldade sobivust. 

  • Eesmärk oli luua  metoodika kontseptrohumaa seemnesegude külviks ja hoolduseks.

Tulemus: Rajamise metoodika oli tavapärane künnipõhine rohumaade rajamine, kuna lähtuti farmerite reaalsest võimekusest ja saadaolevast tehnikast.

  • Kontsept rohumaa täiustamine, määrates väljatöötatud liigilise koosseisuga püsirohumaa kvantitatiivse ja kvalitatiivse saagis, mille abil täiustatakse loodud innovatiivse rohumaa kontsepti ja rajamise metoodikat.

Tulemus: Teaduspartner ETKI määras saagikuse katserohumaadelt 2020/2021 ja Farmis E 2022 aastal. Nende seniste olemasolevate andmete põhjal polnud vajadust rohumaasegu liigilist kooseisu muuta. Selleks, et anda hinnangut segus olevate taimede püsivusele on vaja pikemat perioodi.

  • Konseptrohumaa täiustamine hinnates loodud katserohumaade mõju karjatatavatele nuumveistele esimesel ja teisel karjatamisaastal.  Kontsepti täiustamine hinnates loodud katserohumaade 2. aasta toiteväärtust, fütomassi, mineraalelemente ja botaanilist koosseisu variatsioone ning nende variatsioonide mõju karjatatavatele nuumveistele. Fikseeritakse uuendusliku püsirohumaa mõju loomade juurdekasvule, rümba saagisele ning rasvasus – ja lihakusklassile teisel karjatamisperioodil, mille abil täiustatakse loodud rohumaa kontsepti ja rajamise metoodikat.

Tulemus: Rajamise metoodikat ega rohumaade konsepti ei muudetud. Karjatavatel loomadel määrati rohumaa mõju rümbamassile ja rasvsusele. Rohumaade liigilise koosseisu ei ole vaja muuta, kuid pigem tuleb jälgida karjatamise metoodikast kinni pidamist ja teisi loomade pidamistingimustega seonduvaid tegureid, millega Klaster tegeles üldtegevuses 3  „Töötada välja teaduslikult täiustatud loomakasvatuslikud ja tootmistehnilised tavad ja protsessid riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava ‘Rohumaaveise liha tootmine.””  Üks osa eesmärgist oli tootmistsükli viimases faasis kõrge lihasesisese rasvasusega veiste nuumamine. Antud innovatsioonitegevusega jõudsime järeldusele, et kõik muud tegurid tootmisprotsessis mõjutavad liiga palju veiste lihasisest rasva, et pelgalt rohumaa liigilise koosseisu täiendamisega seda kindlustada ei saa. Katses osalenud farmide pidamistingimused olid väga erinevad, millest sõltus ka tapaloomade tapaküpsus ning rasvasus. Seda valdkonda analüüsitakse pikemalt antud klastri innovatsioonitegevus A3.

Tegevused toimusid klastri farmides: 

Kirbla Mahe OÜ, Airi Külvet FIE, Koivakonnu OÜ, Sentafarm OÜ, Tsura Talu OÜ, Haabsaare OÜ, Pariismar OÜ, Sepa Veised OÜ , Luigeveski Agro OÜ ja Margus Voitk FIE Kaasiku talu.

Partneriteks oli  karjamaarohu proovide kogumisel ja analüüsimisel METK-ist  S.Tamm, R. Aavola, P.Pechter, H. Meripõld, U.Tamm, mullaanalüüsidel V.Loide.
 Saadud andmete analüüsiga, heade tavade ja protsesside kaardistamisega ning meie tingimustesse toomisega tegeles O. Schaetzen Wageningeni Ülikooli mag, The Savory Global Network Baltimaade Hubi käivitaja.

Teostatud uuringud ja materjalid:

IT1 LÕPPARUANNE

Kontsept – rohumaa seemnesegude väljatöötamine
Kontsept – rohumaa rajamise metoodika väljatöötamine põldkatse teel
HSG püsirohumaa kontsepti täiustamine, rajatud rohumaade kvantitatiivne ja kvalitatiivne saagise määramine

 

2. Sertifitseeritud uuringutele viitava turundusmärgiga veiselihatoodete välja arendamine.
Mahe rohumaaveiseliha biokeemilise ja füsioloogilise mõju hindamine laboratoorsete ning kliiniliste uuringutega, mille põhjal välja arendada teaduspõhise terviseväitega kõrge ekspordipotentsiaaliga veiselihatooted.

Eesmärgi saavutamiseks planeeriti järgmised tegevused:

1. Kirjandusuuringu teostamine seoses EFSA läbiviidud uuringutega terviseväidete osas, mis on
aktsepteeritavad ja omistatavad veiselihale ja veiselihast valmistatud toodetele.
2. Tootearenduse katsed erinevate temperatuuri ja aja kombinatsioonidega sous vide meetodil
valmistatud veiselihaga.
3. Veiseliha baasil salaami tehnoloogia väljatöötamine. Testitakse erinevaid tehnoloogiaid sh
starterkultuure, retseptuure sh rasvasisaldust ja rasvaallikaid.
4. Puljongi kollageenisisalduse hindamine.
5. Tootearenduse katsed veiseliha vinnutamise tehnoloogia täpsustamiseks.
6. Tootearenduse katsed taimsete (kanepi vms) lisanditega rikastaud veiselihast valmististe
väljatöötamiseks. Kasutatavad taimsed lisandid kooskõlastatakse tellijaga.
7. Kirjandusuuringu teostamine tapamaja jääkide/kõrvalsaaduste väärindamisvõimaluste leidmiseks.
Kõik tegevused on läbi viidud täies mahus ja eesmärgid on saavutatud.

Partneriteks olid Maaülikooli  Toiduteaduse ja toiduainete tehnolooga õppetoolist   I. Jõudu, M. Tepper, K. Kerner, Linnamäe Lihatööstus.

Teostatud uuringud ja materjalid:

IT2 LÕPPARUANNE

Teaduslikult tervislik veiseliha

 

3. Mahe rohumaaveise ja -lambaliha tootmise majandusliku efektiivsuse ja jätkusuutlikuse suurendamine läbi teaduslikult täiustatud tavade ja protsesside.

Töötada välja teaduslikult täiustatud loomakasvatuslikud ja tootmis-tehnilised tavad ja protsessid riiklikult 
tunnustatud toidukvaliteedikava “Rohumaaveise liha tootmine”  standarditele vastava rohumaaveise liha 
tootmiseks. Saadud analüüsinäitajate põhjal töötatakse koostöös teadlaste ja ekspertidega välja täiustatud tavad ja protsessid. 
Eesmärgi saavutamiseks planeeriti järgmised tegevused:
  1. Loomade heaolu hindamine suvisel ja talvisel perioodil, kokkuvõtted ja soovitused.
  2. Talvise sööda kvaliteedi hindamine, soovitused farmeritele.
  3. Mulla tervise hindamine.
  4. Farmide suvised ja talvised veeanalüüsid loomade joogiveest.
  5. Karjamaade tootlikust ja karjamaarohu kvaliteeti iseloomustavad näitajad – karjatamismeetodid ja nende variatsioonid, soovitused farmeritele.
  6.  Veterinaartoimingud, roojaproovid, vereanalüüsid, haigusete ning parasiitide kaardistamine.
Tegevused toimusid klastri farmides: 
Kirbla Mahe OÜ, Airi Külvet FIE, Koivakonnu OÜ, Sentafarm OÜ, Tsura Talu OÜ, Haabsaare OÜ, Pariismar OÜ ja Margus Voitk FIE Kaasiku talu. 
Partneriteks olid:
 Söödaanalüüside kogumisel ja analüüsimisel M.Oeselg, farmide heaoluanalüüsi koostaja L. Ulm, METK. Farmide veterinaarsed tingimused, analüüsid ja hinnangud Maaülikooli veterinaar A.Onoper, farmide veeanalüüsid Maaülikooli hüdrobioloogia kalanduseõppetooli teadur Tõnu Feldmann. Saadud andmete analüüsiga, heade tavade ja protsesside kaardistamisega ning meie tingimustesse toomisega tegeles Olivier de Schaetzen Wageningeni Ülikooli mag, The Savory Global Network Baltimaade Hubi käivitaja. 

Teostatud uuringud ja materjalid:

IT3 LÕPPARUANNE

Elluviidud innovatsioonitegevused – vahearuanne
Rotatsioonkarjatamine Eestis
Kommentaar talviste veeproovide tulemuste juurde

4. Eesti kliimatingimustesse sobiliku lihaveiste adaptive multi-paddock grazing metoodika välja töötamine püsirohumaade tootlikkuse ja loodusliku mitmekesisuse suurendamiseks.
Eesti tingimustes lihaveiste kasvatamiseks kõige sobivamate adaptive multi-paddock grazing (AMPG) karjatamise süsteemide analüüs. Kliimamuutustele vastupidava AMPG karjatamise metoodika loomine ning selle karjatamisviisi mõju hindamine karjamaade saagikusele ja liigilisele mitmekesisusele. Juhiste koostamine loodava AMPG karjatamissüsteemi kontseptsiooni rakendamiseks.

Tulemuseks oli kavandatud karjatamisskeemi väljatöötamine ja see tulemus saavutati.  Erinesid mõnevõrra algselt planeeritud ja tegelikult teostunud katseskeemid, kuna esimesel välikatse aastal ei suutnud/julgenud talunikud tagada katsealadel piisvat loomkoormust.

Tegevused toimusid klastri farmides: 
Airi Külvet FIE, Koivakonnu OÜ, Sentafarm OÜ.
Partneriteks olid Maaülikooli  Elurikkuse ja loodusturismi õppetoolist K.Tali ja K.Heinsoo. Innovatsioonitegevuse saadud tulemuste analüüsimisega ning meie tingimustesse kohandamisega tegeles O. Schaetzen Wageningeni Ülikooli mag, The Savory Global Network Baltimaade Hubi käivitaja.

 

Teostatud uuringud ja materjalid:

IT4 LÕPPARUANNE

Eesti kliimatingimusse sobiliku adaptive multi-paddock grazing (e-AMPG) karjatamisviisi kotseptsioon
Eesti kliimatingimustesse sobiliku karjatamissüsteemi kontsepti täiustamine katsete teel ning juhiste koostamine
Eestis uudse AMPG karjatamissüsteemi konsepti täiustamine põldkatsete teel

5. Bioloogiliste ja tehniliste lahenduste välja töötamine vereimejate putukate arvukuse vähendamiseks karjatatavate loomade ümbruses.
Vereimejate putukate liigilise koosseisu ja arvukussuhete uuringud. Bioloogiliste ja tehniliste tõrjevahendite väljatöötamine ning katsetamine. 

Tulemus: Plaanis oli välja arendada Eesti oludesse sobivad verdimevate putukate vastased püünised, aga ka see teema osutus ebasobivaks. Eriti pistesääsklaste ja parmlaste püüdmisele orienteeritud püüniste osas on maailmas juba varem tehtud palju arendustööd ja uurimusi. Näiteks Mosquito MaGnet püünis püüab pistesääsklasi ja habesääsklasi hästi, aga need sugukonnad pole lihaveiste jaoks põhiliseks probleemiks ja masinate töökorras hoidmine või farmeri jaoks osutuda aeganõudvaks ülesandeks. Samuti oleks keeruline välja arendada putukalõks, mis oleks verdimevate putukate jaoks atraktiivsem kui loomakari. Passiivsed püünised nagu H – trap töötavad praktikas hästi ainult siis, kui nad asuvad veiste poolt tihti käidavas kohas. Sel juhul satuvad parmud loomade ümber tiirutades juhuslikult püünisesse. Samas tekib sellega seoses uus probleem: mitmed niisugused püünised meelitavad putukaid ligi ka värvi ja päikese käes kiiresti soojenevate osadega, kuid lihaveiste puhkekohad asuvad valdavalt just puude varjus. Ka see näitas, et kuigi portsionkarjatamise puhul võib passiivseid püüniseid edukalt kasutada, siis suurem rõhk võiks ikkagi olla putukate loomadest eemale peletamisel.

Esialgu oli ka kihulaste ja habesääsklaste puhul plaanis morfoloogia põhjal liike määrata ja tulemuste põhjal laiahaardelisem kokkuvõte teha. Siiski selgus töö käigus, et liikide väga täpne määramine on piiratud väärtusega, sest loomade heaolu mõjutavad põhiliselt vaid kõige arvukamad liigid. Sama kehtib ka haiguste edasikandmise kohta – haruldaste liikide panus epideemiate tekkimisse on äärmiselt väike. Seega otsustati nende sugukondade puhul keskenduda geneetilisele tuvastamisele, eriti arvestades kihulaste ja habesääsklaste morfoloogia põhise määramise keerukust ja töömahukust.

Repellendi ja pritsiväravate arendustöö pole veel lõppenud. Mõlemad lahendused vajavad edasist seadistamist ja seejärel suuremahulist uurimist.

Tegevused toimusid Airi Külvet FIE farmis.
Partneriteks olid Maaülikooli Elurikkuse ja loodusturismi õppetoolist O.Kurina ja H.Kirik.

Teostatud uuringud ja materjalid:

IT5 LÕPPARUANNE

Hinnata karjatuskorra mõju hematofaagsete kahetiivaliste putukate (Diptera: Insecta) esinemissagedusele
Kevadised vereimejad putukad (täiendatud)
Sügisesed vereimejad putukad (täiendatud)

MTÜ Liivimaa Lihaveis innovatsiooniklaster 2017-2023

KOOND LÕPPARUANNE

Innovatsiooniklastri liikmed

Airi Külvet

Kirbla Mahe OÜ

Tsura Talu OÜ

Haabsaare Farmid OÜ

Koivakonnu OÜ

Leesla Talu OÜ

Margus Voitk

Arne Tamm OÜ

Luigeveski Agro OÜ

Sepa Veised  OÜ

Sentafarm OÜ

 

Tegevused viiakse ellu Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alameetme „Innovatsiooniklaster” raames, toetab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD). Eraldatud toetus MTÜ Liivimaa Lihaveisele 600 000 eurot.