Loading...
Avaleht2019-06-13T12:01:45+00:00

“Veiseliha grillimine on lihtne ja kiire!”
Joel Helekivi – meie tooteportfelli arendaja

Vaata milliseid rohumaaveiseliha tooteid sel suvel grillida!

 

Chefid kiidavad

Janno Lepik, Leib Resto ja Aed:
“Meie, kokkadena, oleme mõistnud Liivimaa Lihaveise konseptsiooni väärtust ning nüüd on meie eesmärk näidata tervik pilti ka oma külastajatele. Läbi oma toidu harime klienti, pöörates tähelepanu erinevatele maitseomadustele ja tekstuuridele ning valides lihasele sobivaima valmistusviisi. Loom tuleb kasutada ninast sabani ning kõik ei ole filee.”

Peeter Pihel, Kotzebue Bakery & Charcuterie:
“Pean tunnistama, et ka mina olen Liivimaa Lihaveise liha skeptilise pilguga vaadanud, aga täna kergitan kaabut ning kiidan nende tehtud tööd – nii kokkade kui turu harimise ja talunike ideede ühtsustamisel. Ka restoranid on ära teeninud kiituse, sest tipud on pääsenud white guide’i, ent see toob kaasa laiemad ja teravamad pilgud kuluaaride taha. Näen siin veel selget paradoksi, kui räägitakse kohaliku köögi edulisusest, aga toorainet tarnitakse piiri tagant.”

Ants Uustalu, Ööbiku Gastronoomiatalu:
”Liivimaa Lihaveise kiire areng ja tugev soov tutvustada eestimaalastele rohumaaveise erinevaid lihaseid ja maitseid ei tohiks enam isegi kõige laisemat pannikeerutajat ükskõikseks jätta. Rohumaaveise liha kasutades on koka roll kindlasti tähtsam kui mõne nuumafarmi fileed valmistades. Kuid kui asi endale arusaadavaks teha, mis on selles kõiges erilist on igavene sõprus kiire tulema. “

Kampaaniatooted

Need tooted on praegu poodides superhinnaga!

Vaid parim Eesti veiseliha

Miks üks liha on parem kui teine?

Oled sa kunagi mõelnud, millest kõik algab? Siis oled ehk jõudnud ka selleni, et kõige olulisem on aeg, mis jääb alguse ja lõpu vahele.
Me oleme veiseliha fännid. Me mõistame, et parim veiseliha saab alguse …. algusest.

Vabana kasvanud loomad

Liivimaa Lihaveise rohumaaveised sünnivad ja kasvavad vabana. Koos kaaslastega rohumaadel ringi uidates ning endale ise toitu leides, veedavad nad seal kogu oma elu. Just nii, nagu looduses ette nähtud. Oleme neile toeks, kui nad abi vajavad, ning tagame neile karmidel talvekuudel kuiva ulualuse ja lisatoidu silo või heina näol. Kuid enamuse ajast on nad omaette. Õnnelikud. Rahul. Kas see pole mitte hea eeldus parimale veiselihale?

Rikkalik toidulaud ja stressivaba elu

Eesti luhad ja niidud on ühed maailma liigirikkaimad elupaigad, kus ühel ruutmeetril on loendatud üle 70 erineva taimeliigi. Kõlab ju kui mäletseja paradiis? Nuumafarmi ühekülgse toidulaua ja stressirohke elu juures on haigused kerged tulema. Kui välja jätta sisemised hõõrumised, mis kambaelus aegajalt ikka tekivad, siis rohumaaveiste puhul stress peaaegu puudub. Kui pole stressi, ei tule ka haigused kimbutama, ning seega on rohumaaveise liha antibiootikumidest prii. Jällegi hea eeldus parimale veiselihale.

Kontrollitud kvaliteet

Oleme loonud reeglistiku, kuidas kasvatada rohumaaveiseid nii, et tulemuseks oleks mahe, toitaineterikas ja stressimärkidest vaba veiseliha. See reeglistik, ehk kvaliteedikava, tagab kogu meie tarneahelas ühtse rohumaaveise kasvatus- ja veiseliha kasutuskorra. Kvaliteedikava on riiklikult tunnustatud ning antud märgiga toodete puhul võid kindel olla, et see liha on pärit farmidest, kus loomade heaolu on esikohal. Detailsemalt saad kvaliteedikava kohta lugeda siit.

Aga miks just rohumaaveiseliha?

Rohumaaveiseliha on tervislik!

Rohumaal kasvanud veise liha on inimese toidulaual väga tänuväärne valguallikas. Seda eriti arvestades asjaoluga, et rohumaaveis toodab meile valku saamata lisa inimese toidulaualt näiteks teravilja või soja näol. Ehk sisuliselt toodab veis karjamaal jalutades ja taimi süües meile ei-millestki midagi väga väärtuslikku!

Rohumaaveiseliha on rikas omega-3 rasvhapete poolest ning sisaldab A- ja E-vitamiine, aga ka vähivastase toimega linoleenhappeid. Professor Mihkel Zilmer on uuringus välja toonud, et rohumaaveiseliha sisaldab rikkalikult rauda, tsinki, fosforit, vitamiine B1, B3 ja B12. Lisaks on rohumaal kasvanud veiselihas parim võimalik rasvhapete kooslus ehk märkimisväärne monoküllastamata rasvhapete osakaal (35%).

“Näiteks 100g töödeldud veiseliha tagab päevase annuse B12 vitamiini”

Mihkel Zilmeri arutluste järgi vajab täiskasvanud inimene 0,8-0,9 grammi valku oma kehakaalu ühe kilo kohta. Ehk näiteks 70 kilogrammi kaaluv päevas täiskasvanu vajaks umbes 60 grammi valku. Veiseliha on suurepärane valguallikas ning tema suureks plussiks võrreldes sealihaga on väiksem rasvasisaldus. Punast liha ei maksa karta ka neil, kes peavad jälgima oma vere kolesteroolitaset. Nimelt ei oma rohumaaveiseliha vere kolesteroolisisaldusele suuremat mõju kui sama kogus lahjat kana- või kalkuniliha.

Rohumaaveiseliha tootmine
käib loodusega rütmis

Rohumaaveise toit ei vaja suurt lisatööstust
Aina enam räägitakse mistahes tootmise puhul selle mõjust keskkonnale ehk loodusele jäetavast jalajäljest. Lihaveiste kasvatamisel kiputakse seejuures segi ajama kaht kasvatamisviisi, mis on täiesti erinevad nii sisu kui ka keskkonnamõjude poolest. Nuumal olevad veised kasvavad üles laudas, kus neid toidetakse viljaga. Nende sööda tootmisele kulub palju vett ja energiat. Seevastu rohumaaveised otsivad endale toidu karjamaalt ise. Nad on ainukesed toiduks tarvitatavad imetajad, kes ei vaja kasvamiseks inimese toidulaualt mitte midagi lisaks.

Väiksem veekulu
Veekulu rohumaaveiste kasvatuses kümneid kord väiksem võrreldes loomade laudas pidamisega. Nimelt saab rohumaaveis suurema osa oma veetarbest kätte mahlastest taimedest, mida ta iga päev sööb ning lisaks käib ta joomas looduslikest veekogudest.

Vähem kasvuhoonegaase
Rohumaaveiste kasvatus aitab vähendada kasvuhoonegaase. Rohumaadel kasvanud maheveised tagavad süsihappegaasi sidumise mulda, mis on eluliselt vajalik selleks, et mulla viljakus säiliks ning selles saaksid kasvada taimed. Põllumajandusega seoses tuuakse välja ka metaaniprobleemi. Vaatame suurt pilti: 90 protsenti maailmast toodetavast metaanist tekib inimtegevuse tagajärjel (suures osas riisikasvatuse tõttu) ning vaid kümnendiku metaani tekkes on „süüdi“ põllumajandusloomad. Kusjuures enamiku sellest annab sealäga ja piimakarjakasvatajate sõnnikuhoidlatest eralduv metaan.